Normaalse anatoomia kogu sai alguse zootoomia ja võrdleva anatoomia õppevahenditest (nt luupreparaadid, liblikad), mis olid Vilniuse Medikokirurgia Akadeemia likvideerimise järel kingitud 1843. aastal Tartu ülikoolile ja hiljem üle antud vastavatud Tartu Veterinaariakoolile. Nende preparaatide pärastine saatus pole teada. Preparaate on hankinud prof Friedrich Brauell ja teised õppejõud. Vanimad dateeritud esemed pärinevad 1853. aastast, nimelt inimese kõrva mulaaž ning akadeemik Alexander Theodor v. Middendorfi poolt Tartu Veterinaariakoolile kingitud pronkshobuse skelett.

Osa skelettidest (lamav hobune, eesti maatõugu veis, lõvi jt) ning enamik imetajatekoljusid on muretsetud enne 1917. aastat, kuid kindlat valmistamisaastat pole enamasti teada.

Kogu loomariiki hõlmava võrdleva anatoomia õppekollektsiooni koostas prof Ludvigs Kundzinš aastatel 1887–1916. Valmispreparaadid osteti enamasti Ida- ja Lääne-Euroopa zookauplustest. Rohkesti telliti neid Napoli Zooloogiajaamast ja Berliini Akvaariumist. Preparaate valmistati ka Eestis, nt Emajõest püütud säga peast. Paljud koljud pärinevad üsna haruldastelt või eksootilistelt loomaliikidelt, nagu kukkurhunt, koaala, kapibaara, jõehobu, ahvid. Paraku on osa koljusid aja jooksul muutunud defektseteks (alalõualuu pole säilinud, hambaid on välja langenud). Tänaseks on kirjeldatud kogust Tartusse üsna vähe alles jäänud. Enamik selgroogsete loomade skelette, koljusid ja kaavikuid evakueeriti 1918. aastal Saraatovisse. Nad on seal osaliselt alles. Anatoomia harukogus leidub ka üksikuid määramata subfossiilseid imetajaluid ja nende fragmente. Piirituspreparaate pole meie anatoomiakogus säilinud.

Nõkogude perioodil monteeriti dots Paul Saksa juhendamisel kaameli, pruunkaru, veise, toonekure jt skeletid. Skelette ja koljupreparaate valmistatakse senini. Veresoonte ja närvide topopreparaadid on peamiselt aastail 1952–1969 teinud vanemlaborant Amanda Sunberg, kes täiendas end sel alal Leningradi Veterinaariainstituudis prof N. Bogdaševi käe all. Pärast Teist maailmasõda on tehtud ka kõik kuseelundite ning südame ja veresoonte korrosioonpreparaadid. Osa preparaate on õppejõudude juhendamisel valmistanud üliõpilased.

1980–1990ndatel aastatel üritati dots Enn Ernitsa juhendamisel selgitada osa muuseumipreparaatide päritolu ning täpsustati ja ajakohastati nende nimetused. Valmistati anatoomia ajaloo stendid, mis kajastasid morfoloogia arengut kiviajast alates ja paigutati need üles 1996. aastal.  2002. aastal asendati need uutega. 2006. aastal alustati anatoomia kogu inventeerimist, dokumenteerimist, andmebaasi loomist ja hoiutingimuste parandamist kaasaja tasemel.